Neljapäev, 24.07.2014
KontaktInimesedÕppetööKoolieluDokumendidTagasivaadeStatistikaFotoalbumVilistlaseleSisukordE-õpe
Tagasivaade
Kooli ajaluguDirektoridÕpetajadSüvaõppe ajaluguMatemaatika-füüsikaInglise keelMajandusõpeKirjandusBalletistuudioOlümpiaadidMedalistidC. R. JakobsonStipendiumSpordi edetabelidSpordi tulemusedLäbitud projektid

Tagasivaade C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumi matemaatika-füüsikaklassi sünnile

Üks nähtus tekitab teise nii, nagu põhjus tekitab tagajärje. Nii looduses, kui ühiskonnas esinev põhjuslikkuse ahel, ei ole aga kunagi ühesuunaline. Tagajärg avaldab oma mõju ka põhjusele. See kõik võimaldabki informatsiooni edasikandumist ühiskonnas ja sotsiaalsetes protsessides. Ajas edasikandev teave, selle töötlemine ja hindamine ning kasutamine on üks 21. sajandi põhiprobleeme.

C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumi matemaatika-füüsika süvaklassi sünnilugu ei ole kooli 90-aastases ajaloos juhuslik sündmus, vaid seaduspärase arengu tulemus.

Seoses polütehnilise tootmisõpetuse ja töökeskkooli kehtestamisega Viljandis lisandus 1961./1962. õppeaastal keskkooli vanema astme õppeplaani kohustuslik tootmisõpetus- ja praktika. Õpilane pidi 9. klassi astumisel valima eriala ja kursuse lõpul sooritama baasettevõttes kvalifikatsioonieksami. Koolides loodi õppealajuhataja koht tootmisõpetuse alal. C. R. Jakobsoni nim. Viljandi 1. Keskkoolis asus sellele ametikohale sama kooli matemaatikaõpetaja Endel Meidla, Viljandi 2. Keskkoolis Holstre 8 kl. Kooli matemaatika- ja füüsikaõpetaja Veljo Aava.

Tootva füüsilise töö tähtsustamine ja esmaseks tunnistamine tekitas noorukites trotsi. Üldhariduskoolides pakutav elukutsete valik oli väike ja ühiskonnas madalalt hinnatud. Aasta möödudes selgus, et tootmisõpetusse ja tootmispraktikasse suhtusid kahtlevalt nii õpilased kui baasettevõtete töötajad. 1962/1963 aastal toimus Viljandi linna keskkoolide täielik reorganiseerimine.

C. R. Jakobsoni nim. Viljandi 1. Keskkoolis hakkasid õppima ainult 9., 10. ja 11. klassid. Viljandi 2. Keskkoolist sai Viljandi 4 – 8. kl. Kool ja Viljandi 3. Keskkoolist (vene õppekeelega) Viljandi 5 – 8. kl. Kool. Vastavalt ümberkorraldustele paigutati ümber ka koolide aineõpetajad.

C. R. Jakobsoni nim. Viljandi 1. Keskkooli direktorina jätkas Niina Kurve ja õppealajuhatajana Asta Moora. Toonase haridusosakonna juhataja Harald Tekko korraldatud liisutõmbamise alusel sai teiseks õppealajuhatajaks Veljo Aava Viljandi 2. Keskkoolist.

Õpetajatena asusid tööle:

1. Jelena Ablomassova

2. Salme Alles

3. Juta Anso

4. Elias Blumberg

5. Lev Braschinsky

6. Marlen Elmik

7. Asta Freiberg

8. Jevdokia Galeta

9. Anni Grüner

10. Boris Henrichson

11. Virgi Jalakas

12. Evi Jänes

13. Sulev Jänes

14. Valter Kadak

15. Harry Keerutaja

16. Vaike Keerutaja

17. Linda Kessa

18. Linda Koit

19. Niina Koršakova

20. Helmi Kriisa

21. Taissia Kvist

22. Leida Liigus

23. Vello Liiv

24. Tamara Maksimova

25. Endel Meidla

26. Elfriide Meier

27. Osvald Mikkor

28. Helga Mägedi

29. Sunda Naanuri

30. Hilja Peterson

31. Fjodor Polibin

32. Maia Purje

33. Eha Schmidt

34. Tatjana Suvorova

35. Anatoli Štšerbakov

36. Harald Tekko

37. Jelena Tenson

38. Salme Tsirnask

39. Rein Uusma

40. Renathe Vares

41. Veera Veeremäe

42. Luule Vilms

43. Voldemar Õngo

Lisaks ülaltoodutele veel Edgar Arjus, Asta Eirand, Niina Kolomainen, Toivo Malling, Toomas Puuraid, Niina Sergejeva, Johannes Susi, Cari Tamm, Linda Valgmäe ja paljud teised eriala õpetajad Viljandi ettevõtetest ja asutustest. 538 õpilase õpetamisega oli haaratud 65 õpetajat.

Tootmisõpetuse alal töötas 35 gruppi autolukksepa, lukksepa (vene õppekeelega), kuduja (eesti ja vene õppekeelega), ühiskondliku toitlustamise, õmblemise, sidetöötaja ja lasteaiakasvataja erialal. Vastavalt erialadele olid koolide baasettevõteteks Viljandi Ehitusvalitsus, Autotranspordibaas nr. 8, Tallinna Ekskavaatoritehase Viljandi Tsehh, Viljandi Linaketramis- ja Kudumisvabrik, Viljandi Kaubastu, Pärnu Õmblusvabriku Viljandi Tsehh, Tartu Liinitehnilise Sõlme Viljandi Jaoskond ja kõik Viljandi linna neli lasteaeda. Juhtkonna mõistva suhtumise tõttu aitasid tootmisõpetuse paremale korraldamisele kõige rohkem kaasa Autotranspordibaas nr. 8, Viljandi Kaubastu ja Pärnu Õmblusvabriku Viljandi Tsehh. Raskusi oli tootmispraktika korraldamisega Viljandi Ehitusvalitsuses ja Tallinna Ekskavaatoritehase Viljandi Tsehhis.

Juba järgmisel õppeaastal, 1963. a. jaanuaris toimusid esimesed kvalifikatsioonieksamid. 142-st abituriendist sooritasid eksami ja said erialase kvalifikatsiooni 141. Enamik eksamihinnetest oli "4" ja "5". Kooli üldine õppeedukus õppeaasta lõpul 95%. Õpetajate perre liitusid uued erialaõpetajad Roland Liidik, Rein Müür ning Valter Tellis. 1964/65. õppeaastal lisandusid Vello Kallaste auto erialal ja Aimi Sukamägi põllumajandustöötaja (operaatorid, traktoristid) erialal. Viimane õpetas nii zootehnikat kui agronoomiat. Uueks baasettevõtteks sai koolile Gagarini nim. Näidis- ja Sovhoostehnikum. Traktoristide väljaõppele aitas kaasa Viljandi Põllumajandustehnika spetsialist Rein Miller.

Õpilased hakkasid neil aastail tööst küll rohkem lugu pidama ja nende polütehniline silmaring laienes, kuid otsesele tootmistööle asujaid oli vähe. Kõikidel erialadel (kuduja, tööstuskaupade müüja jne.) ei leidunudki vabu töökohti. Rohkem oli valitud erialal edasiõppijaid kõrgkoolis või tehnikumis. Pärssivalt mõjus tootmisõpetuse rakendamisele tootmispraktika korraldamise raskus, eelkõige pingelised tootmisplaanid ettevõtetes. Tööpinke ei jätkunud (lukksepad), konveieritöö oli komplitseeritud (õmblejad), raskusi esines töö organiseerimisel (ehitajad). Vahel ei piisanud tööfrondist (maalrid) ja mördist (müürsepad) ning tuli teha ka mitteerialast tööd.

Ebameeldivuste kõrval leidus siiski ka positiivset: noorukid õppisid tundma oma võimeid ja nägema reaalset elu. Paljud neist võisid hiljem uhkusega näidata millised kivid on Viljandi sauna või veetorni müüri ladunud nemad.

Kuid õpilaste huvide mittevastavus võimetega ja ebaökonoomne väljaõpe viisid siiski paljude elukutsete õpetamisest loobumisele ning selleks ettenähtud aja kärpimisele.

Üheks hinnatavamaks tootmisõpetuse aineks kujunes koolis tänu õpetaja Salme Tsirnaskile aga masinakiri, mis on seda tänaseni. Kõige populaarsemaks ja elujõulisemaks erialaks osutusid õmblemine ja autojuhtimise eriala.

1967./1968. õppeaastal vahetus kooli juhtkond. Kooli direktorina alustas Robert Meister ja õppealajuhatajana tootmisõpetuse alal Urve Orav. Esimese õppealajuhatajana jätkas Asta Moora. Kool oli jõudnud oma arengus süvaklasside loomise algusesse. Aastate möödudes oli saanud üha selgemaks, et koolis pakutav andekaid noori ei rahulda. Tekkis eluline vajadus süvendatud aineõpetuse järele (kirjandus, reaalained). Andekaid ja õpihimulisi inimesi jätkus ning koolide ühinemisel nende arv suurenes. 1960. aastate keskpaiku tõusis metoodilises töös huviorbiidile õpilaste individuaalsete iseärasuste rakendamine. Seda vaatenurka õpetajate koolitusel asus aktiivselt propageerima pedagoogikaprofessor Inge Unt. Viljandimaa koolirahvas oli edasipüüdlik, uutest mõtetes innustuv ning oma töökogemusi analüüsiv ja neid kolleegidele jagav. Tuleb olla tänulik kauaaegsele rajooni metoodilise-kabineti juhatajale Orest Niinemäele, kes oskas hinnata pedagoogilise mõtte levikut. Kodu-uurijana ja huvitavate ekskursioonide korraldajana oli tema töö isamaa-armastuse säilitamisel ja isamaalaste kasvatamisel tähelepanuväärne.

Andekate inimeste tunnustamine ja rakendamine on riigi probleem. See on vajalik riigi edasiseks ja pidevaks arenguks. Andekate õpilaste avastamine, arengu suunamine on õpetaja probleem. Andekuse areng ei sõltu teatavasti ainult algeist ja keskkonna tegureist, vaid ka inimeste tegevusest. Õpetamine on alati kahepoolne protsess. Andekad õpilased on õpetaja arengu eelduseks ja töö nendega stiimuliks. Meisterlikke õpetaja-fenomene leidus 1950.-1960. aastatel nii humanitaar- kui reaalainete õpetajate hulgas.

Emakeele õpetajad Linda Koit, Enn Koit, Virgi Jalakas, Hilja Peterson jt. panid oma tulemusliku õpetamise traditsioonidega aluse kirjandusklassile.

Legendaarne Viljandi matemaatikaõpetaja Boris Henrichson esines paljudel pedagoogilistel lugemistel Eestis, Leningradis ja Moskvas. Väga kõrge õpetamistaseme tõttu pääsesid paljud tema õpilased kõrgkooli matemaatikaeksamit sooritamata.

Hinnatud matemaatika- ja füüsikaõpetaja oli Boris Henrichsoni noorem kolleeg Harry Keerutaja. Aastatel 1955-1962 võis Viljandi 2. Keskkooli õpilasi leida paremate lahendajate hulgast kuuel vabariiklikul matemaatikaolümpiaadil. 1960. /1961. õppeaastal võideti TRÜ parima keskkooli ränddiplom.

Tolleaegses Viljandi 2. Keskkoolis töötas veel üks Viljandi rajooni auväärsemaid füüsikaõpetajaid, matemaatika-füüsika ainekomisjoni esimees Eduard Saarend. Aastatel 1955-1961 näitasid vabariiklikel füüsikaolümpiaadidel tema õpilased suurepäraseid tulemusi (kuuel korral kohtadel 2.-8.), peab lisama, et Viljandi 2. Keskkool on tugevate reaalainete traditsioonidega kool. Aastatel 1919-1940 oli selle direktor Theodor Koik, tuntud matemaatikaõpikute autor.

Samaaegselt töötasid C. R. Jakobsoni nim. Viljandi 1. Keskkoolis autoriteetsed ja nõudlikud matemaatikaõpetajad nagu Helene Vilja, Hugo Tsirnask (aastatel 1933-1949 Viljandi meeskoori dirigent) ja nende noor kolleeg Endel Meidla jt. Füüsikaõpetajana töötasid Jaan Reinard F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi asutaja, TRÜ aeroionisatsiooni ja elektroaerosoolide labori rajaja ning juhataja, alati korrektne ja erudeeritud Anton Animägi, nooruke Tamara Mätas (Maksimova) jt.

Koolide reorganiseerimise tulemusena 1962. aasta sügisel asusid ühte kooli tööle kolme keskkooli vanema astme õpetajad. Eriti viljakaks kujunes koostöö matemaatikas, mille tulemusena ilmus trükist B. Henrichsoni, H. Keerutaja ja E. Meidla loodud "Matemaatika kontrolltööd 9. klassile". Kogumikku hakati vabariigis laialdaselt kasutama.

Koolide ühinemisel ei suurenenud üksnes õpetajate potentsiaal, vaid ka õpilaste oma. Kasvas noorukite klassisisene- ja klassidevaheline konkurents, avardusid õpilaste suhtlemisvõimalused, hoogustus klassiväline tegevus ja kujunes gümnaasiumiõhustik. Sellest andis tunnistust õppeedukuse kasv, kuld- ja hõbemedalite arv, saavutused aineolümpiaadidel ja koolivälises tegevuses. Eesti ja vene rahvusest noored õppisid ühe katuse all ning suhtlesid pingevabalt.

1965. aastast sai alguse nn viie kooli võistlus matemaatikas, füüsikas ja keemias. Võistluse eesmärk oli parandada õpilaste ettevalmistumist täppisteaduste olümpiaadiks, pakkuda noortele võistluskogemusi, kasvatada huvi täppisteaduste vastu, vahetada kogemusi töös andekate õpilastega ning luua püsivaid sõprussidemeid koolide vahel. Mõte sai teoks C. R. Jakobsoni nim. Viljandi 1. Keskkooli reaalaine õpetajate algatusel E. Meidlaga eesotsas ja Tartu 1. Keskkooli reaalainete õpetajate aktiivsel kaasalöömisel eesotsas K. Krusega. Võistlustulle astusid Viljandi 1., Tartu 1., ja Nõo Keskkool. Esimene võistlus toimus 4. detsembril 1965. a. Tartu1. Keskkoolis, 6-liikmelise võistkonnaga kõigis kolmes ainetes üheaegselt. Nõo Keskkool füüsikas ja keemias ei võistelnud. Tulemused olid järgmised:

Matemaatikas

1. Viljandi 1. Keskkool

2. Tartu 1. Keskkool

3. Nõo Keskkool

Füüsikas

1. Viljandi 1. Keskkool

2. Tartu 1. Keskkool

Keemias

1.Tartu 1. Keskkool

2. Viljandi 1. Keskkool

Kohtumisse suhtuti täie tõsidusega. Olgu selle tõestuseks toodud väljavõte kooli direktori käskkirjast nr. 124 3. detsember 1965.a.

Paragrahv 1.

Moodustan reaalainete võistkonna kohtumiseks 5. detsembril 1965. a. A. H. Tammsaare nim. Tartu Linna 1. Keskkooli ja Nõu Keskkooliga järgmises koosseisus:

1. Aus Tarmo 11. kl.

2. Beljatkov, Vladimir 10. kl.

3. Holtsmann, Harry 11. kl.

4. Jaagupalu, Külli 11. kl.

5. Jatsa, Koit 11. kl.

6. Kolka, Indrek 11. kl.

7. Krigul, Meelis 11. kl.

8. Kurik, Hilmar 11. kl.

9. Langus, Linda 11. kl.

10. Larm, Villu 10. kl.

11. Noorkukk, Esma 11. kl.

12. Raba, Oleg 11. kl.

13. Tamme, Lembit 10. kl.

14. Tamme, Muia 11. kl.

15. Teder, Kristel 11. kl.

16. Tooming, Peeter 11. kl.

17. Tulve, Lauri 10. kl.

18. Viidermann, Viktor 10. kl.

Määran võistkonna esindajaks õpetaja Harry Keerutaja.

Direktor N. Kurve

Neljandal võistlusel 1968/69 õppeaastal lülitus koolidevahelisse kohtumisse Tartu 5. Keskkool, kes selle oma koolis väga meeldejäävalt ka korraldas. Kaheksanda võistluse ajal liitus väga kõrgetasemeline Tartu 2. Keskkool.

Sellised viie kooli kohtumised kujunesid traditsioonilisteks. Võisteldakse matemaatikas, füüsikas ja keemias 10.-12. klassi õpilaste 10-liikmelise võistkonnaga igal aastal eri koolis. Seda võistlust nimetatakse põhivõistluseks ja see peetakse jaanuaris. Põhivõistlustest on osa võtnud ka koole Rootsimaalt. Detsembris toimub nn viie kooli eelvõistlus 6.-11. klassi õpilastele matemaatikas, milles osaleb 10 õpilast igast klassist kokku 60 õpilast igast koolist.

Viie kooli võistlus on saanud nende koolide õppetöö lahutamatuks osaks. See aitab õpilastel hoida täppisteaduslikke huve, kinnistab väärtushinnanguid, annab teadmisi ja arendab suhtlemisoskust ning pakub emotsionaalset rahuldust.

2000. aastal toimub C. R. Jakobsoni Gümnaasiumi, H. Treffneri Gümnaasiumi, Nõu Gümnaasiumi, Taru Tammelinna Gümnaasiumi ja M. Härma Gümnaasiumi vaheline võistlus viimasena nimetatud koolis 35. korda. Koolide nimetused on küll muutunud, iga-aastased kohtumised aga kestavad.

Edukas esinemine viie kooli võistlusel oli märk, mis lubas matemaatikas ja füüsikas hakata mõtlema süvaõppest. Eriklassi avamise loa taotlemiseks haridusministeeriumilt oli vaja aga kaalukamat argumenti – kooli tuntust kogu vabariigis. See sündis viljaka metoodilise töö ja täppisteaduste olümpiaadide kaudu.

Töökogemuste vahetus levis kiiresti üle rajoonipiiride. Matemaatik Endel Meidla kutsuti esinema Tallinna matemaatikaõpetajatele teemal "Klassiväline töö matemaatikas". Loodi side vabariigi kõrgkoolidega, eriti TRÜ-ga. Esineti ettekannetega üliõpilastele ja osaleti sisseastumiseksameil. Analüüsiti järjepidevalt kõrgkoolidesse kandideerinute eksamite tulemusi. Tutvuti vabariigi tugevaima reaalkooli Tallinna 2. Keskkooli ja selle matemaatikaõpetaja K. Kallastega. Tuntus tuli vabariiklikel täppisteaduste olümpiaadidel ja esmalt matemaatikas. 10. olümpiaadil 1963. a. võitis Mare Koit 2. koha. 12. olümpiaadil 1965. a. saavutas Indrek Kolka 8. koha. 13. olümpiaadil 1966. a. saavutasid Peeter Tooming 7. koha ja Meelis Krigul 9. koha ning matemaatikas tunnistati parimaks kooliks Viljandi 1. Keskkool. Koolile omistati TRÜ ränddiplom. Võidukasse võistkonda kuulusid Meelis Krigul, Indrek Kolka, Külli Jaagupalu ja Peeter Tooming.

14. olümpiaadil 1967. a. jagas Kalev Pärna 6.-8. kohta. 15. olümpiaadil 1968. a. Arvo Kivikas 3. koha ja Eero Järvekülg jagas 6.-7. kohta. 16. olümpiaadil 1969. a. oli Jaan Pruulmann 9. klassi arvestuses 1. kohale ja Lembit Kurik 10. klassi arvestusel 4. kohale. 18. olümpiaadil oli Jaan Pruulmann 10. klassi arvestuses 3.-4. kohta jagamas. 19. olümpiaadil 1972. a. võitsid 11. klassi arvestuses Priit Kaljapulk 5. koha ja Urmas Haud 6. koha. Aastatel 1963-1970 osalesid üleliidulisel olümpiaadil Mare Koit, Arvo Kivikas, Jaak Kütt ja Jaan Pruulmann.

Füüsikaski saavutati vabariiklikul täppisteaduste olümpiaadil häid tulemusi. 13. olümpiaadil 1966. a. tuli Muia Tamme 5. kohale ja võttis osa Moskva füüsikaolümpiaadist. 15. olümpiaadil 1968. a. võitis 3. koha Eero Järvekülg, kes võttis osa ka üleliidulisest füüsikaolümpiaadist Jerevanis. 16. olümpiaadil 1969. a. saavutas 2. koha Tauno Saks. Jaak Kütt jagas 8.-9. kohta. Parim kool oli Viljandi 1. Keskkool. Koolile anti TRÜ ränddiplom. Võistkonda kuulusid Jaan Kütt, Tauno Saks ja Aadu Vares. Võit oli seda hinnatavam, et et edestati koole, kelle võistkond koosnes füüsikaeriklassi õpilastest. Tauno Saks võttis osa üleliidulisest füüsikaolümpiaadist Alma-Atas. Samal aastal võitis Viljandi 1. Keskkool ka viie kooli võistluse Nõo Keskkooli ees.

17. olümpiaadil 1970. a. oli Jaan Pruulmann 9. klassi arvestuses 8. kohal, 10. klassi arvestuses saavutas Lembit Kurik 4. koha ja Vahur Enders jagas 10.-13. kohta.

18. olümpiaadil 1971. a. saavutas 10. klassi õpilasena Urmas Haud esikoha ja Jaan Pruulmann 2. koha. 11. klassi arvestuses tuli Lembit Kurik 8. kohale. Urmas Haud osales üleliidulisel füüsikaolümpiaadil Novosibirskis.

19. olümpiaadil 1972. a. esinesid Viljandi 1. Keskkooli õpilased samuti edukalt. 10. klassi arvestuses vääris Peeter Kukk 4. kohta ja 11. klassi arvestuses võitis Jaan Pruulmann esikoha ja Urmas Haud jagas 4.-5. kohta. Jaan Pruulmann võttis osa üleliidulisest füüsikaolümpiast Moskvas.

Vastavalt NSV Liidu haridusministri käskkirjale nr. 45 28. aprillist 1972. a. arvati Jaan Pruulmann rahvusvahelise füüsikaolümpiaadist osavõtjate kandidaatide hulka ning vabastati kõigist keskkooli lõpueksamitest. 28. mail 1972. a. sõitis Jaan Pruulmann Moskvasse treeninglaagrisse. Laagris oli ta ülesannete lahendamisel silmapaistev, kuid võistkonda ta ei pääsenud mittepiisava keeleoskuse tõttu.

Aastail 1965-1972 võtsid Viljandi 1. Keskkooli õpilased agaralt osa ajalehe "Noorte Hääl" viktoriinidest ja võitsid neid nii matemaatikas kui füüsikas.

Süvaklass – investeering tulevikku

1968. a. kevadel lõpetas Tartu 1. Keskkooli viies lend ja Tallinna 1. Keskkooli kolmas lend programmeerijaid. Viljandiski leidus andekaid ja võimekaid noorukeid, oli kujunenud ka kogemustega ja teotahteline õpetajatekaader. Haridusministeerium kontrollis kooli 1970. ja 1971. aastal. Haridusministeeriumi koolide inspektor Helle Saarsoo märkis kontrollbrigaadi tööst kokkuvõtteid tehes puuduste kõrval kasvatustöös õpetajate tugevust ja võimekust. Kontrollimise ajal külastati aineõpetuse tunde 70 korda.

Tänu haridusministri Ferdinand Eiseni ja koolivalitsuse juhataja Rein Virkuse soosivale suhtumisele matemaatika eriklassi avamise mõttesse alustati matemaatika süvaõppega Viljandis 1. septembril 1968. a.

Nii sündiski tootmisõpetuse rüpes ja sellele eraldatud tundide arvelt uus klassitüüp, mis määras ära kooli eesmärgid ja maine järgnevateks aegadeks. Aineõpetaja ja klassijuhataja Endel Meidla aastatepikkune töö ning energiline tegevus hakkas lõpuks ometi vilju kasvatama.

C. R. Jakobsoni nim. Viljandi 1. Keskkooli 9-e klassi asus 1968. a. süvendatult matemaatikat õppima 25 õpilast. Füüsikat õpiti selles klassis vastavalt tavaklassi programmile ja õpetaja oli Veljo Aava.

Järgmisel 1969. aastal võeti vastu eriklassi II lend, kes lisaks matemaatikale õppis süvendatult ka füüsikat. Klassijuhataja, matemaatika- ja füüsikaõpetaja oli Harry Keerutaja.



1971. a. kevadel lõpetas I lend matemaatikuid.

1. Tõnu Abel

2. Kalle Allik

3. Mare Andra

4. Ivo Aus

5. Jaan Edula

6.Vahur Enders

7. Aleksander Fazijev

8. Silvi kaasik

9. Sulev Kaasik

10.Reet Kappet

11.Sirje Karelson

12.Sirje Kivirand

13.Ester Kolk

14.Tiia Komarova

15.Lembit Kurik

16.Ülle Kuusk

17.Ain Lepp

18.Ain Mutli

19.Rein Oja

20.Peet Paal

21.Peeter Pallo

22.Mihkel Servinski

23.Leevi Tamm

24.Jüri Ude

1971. a. sügisel läks Nõo Keskkooli õpetama II lennu klassijuhataja ja õpetaja Harry Keerutaja. Teda asendasid Endel Meidla (matemaatika) ja Veljo Aava (füüsika). Klassijuhataja kohustusi hakkas täitma Endel Meidla. 1972. a. kevadel saatis õpetaja Meidla ellu II eriklassi lennu, kes esmakordselt kooli ajaloos õppis süvendatult matemaatikat ja füüsikat. Need 32 entusiastlikku noort olid:

1.Jüri Abram

2.Marian Habicht

3.Tiia Hansmann

4.Urmas Haud

5.Olev Saksniit

6.Malle Jaako

7.Enn Jürine

8.Ellen Kaar

9.Piret Kaljapulk

10.Priit Kaljapulk

11.Tiina Karu

12.Andres Kiis

13.Heidi Konsand

14.Eva Kree

15.Virve Kurjama

16.Reet Maasepp

17.Ingrid Madis

18.Jelena Madisson

19.Raivo Pikkor

20.Rein Pruuli

21.Jaan Pruulmann

22.Indur Põldaru

23.Maret Riigor

24.Malle Räästas

25.Reet Saar

26.Vello Sova

27.Urve Suits

28.Ene Sukk

29.Pille Taska

30.Malle Teder

31.Maret Tang

32.Valeri Viira

83,3% I lennu lõpetajatest omandas kohe kõrghariduse: 45% TPI-s, 30% EPA-s, 20% TRÜ-s ja 5% TPedI-s.

Teisest lennust omandas kõrghariduse kohe 90%: TPI-s 53,5%, TRÜ-s 25%, EPA-s 3,6%, TPedI-s 3,6%, ERKI-s 3,6%, TRK-s 3,6% ja välismaa ülikoolides 7,2%.

Esimese ja teise lennu lõpetajate hulgas on matemaatikuid, raamatupidajaid, õpetajaid, arste, psühholooge, biolooge, geograafe, arhitekte, muusikuid ja teiste elukutsete esindajaid. Nad töötavad teadus- ja haldusasutustes, ehitusfirmades ja transpordis, reklaami alal ja kindlustuses ning muudel elualadel.

Õpilaste huvi matemaatika- füüsika süvaklassi vastu ei ole tänapäevalgi vähenenud. Sel õppeaastal õpib C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumi 12 a klassis (matemaatika-füüsika süvaklass) 38 noort. Lõpetab juba 28. lend. Küll aga väheneb tulevikus süvaõppeks vajalik tundide arv. Töö muutub pingelisemaks nii õpilasele kui õpetajatele. Käesoleval hetkel kehtiv riigi hariduspoliitika on süvaõpet ahistav. Koolijuhi võimalused süvaõppe säilitamiseks ahenevad iga aastaga. Probleem vajab lahendamist laiema üldsuse tasemel.

Matemaatika- füüsika süvaklass on Viljandis eksisteerimise vältel tõestanud oma elujõudu. C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumi õpilased on võistlustel ja olümpiaadidel endiselt edukad. 24. rahvusvahelisele füüsikaolümpiaadile, mis toimus USA-s Virginia osariigis Williamburgis 1933. a. suvel osales Andi Hektor ja 27. rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil, mis toimus 1996. aasta suvel Oslos, Andres Lips.

Süvaklass ei arenda üksnes õpilaste matemaatilisi võimeid ja nende rakendamisoskust, vaid tõstab konkurentsivõimet kõrgkooli astumisel. Matemaatika- füüsika süvaõppel on tähtis roll noorte maailmavaate kujunemisel. Õpetaja Rein Grünbachi käe all kunstini jõudnud ja töös hinnatuid arhitekte, disainereid, naha-, tekstiili- ja maalikunstnikke ning keraamikuid, kes õppisid süvaklassis. Neid on momendil 25! Kunstikoolis on õppimas veel 8.

Oleks äärmiselt kahetsusväärne, kui Viljandis kaoksid Endel Meidla ja Harry Keerutaja ning nende kolleegide tööga rajatud süvaõppe klassid.

Veljo Aava

C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumi füüsikaõpetaja